13 mai 2008

Tulid taasiseseisvumise aastad, igaüks otsis oma rada ja tööd, meeste teed viisid kodust kaugele, mõtted lendasid rahvakultuuri juurest palju maisemate tegemiste juurde. Naised istusid kodus, kasvatasid lapsi, kudusid sokke-sukki ja ootasid. Aga ega’s nad jõua lõpmatuseni oodata ja nii kogunetigi aasta hiljem, 1995.a. sügisel küll meesteta, aga see-eest arvukamalt ja suure tahtmisega taas tantsima hakata. Tuldi küla ühest ja teisest otsast, tuldi naaberküladestki, saadi kokku, aeti törts juttu ning siis hakati kõndima ja hüppama, polkat vihtuma ja labajalga talluma, eideratast keerutama ja kummardusi kummardama. Mõni lugu sai nii armsaks, et seda kantakse kullaterana aastast-aastasse ja õpetatakse igal sügisel uutele tantsijatelegi.